Nutikas peni

Koeruse uudised: tervis

Loengusari koera tervisest ja toitumisest (0)

tervis
Postitas Margit @ 29.01.2017 20:43, muudeti 05.02.2017 16:39.

1. Koerte vaktsineerimine (25.02.17 – laupäev) (Henri Siimon – loomaarst)

Loengus tutvustame WSAVA (World Small Animal Veterinary Association) uusimaid vaktsineerimisskeeme. Sealhulgas räägime vaktsineerimise ABC-st: A baasimmunoloogia (kuidas tekib kaitsevõime ja millest see oleneb?) B infektsioonhaigused (mille vastu vaktsineeritakse?) C vaktsineerimise kõrvaltoimed

Loengu algus kell 11:00. Osalustasu 8 ¤.

Loengule saab registreeruda SIIN

2. Koerte siseparasiidid – (21.03.17 - teisipäev)(Henri Siimon - loomaarst)

Loengus tutvustame koerte enim levinud siseparasiite - nende elutsüklit ja parasiteerimisega kaasnevaid haiguseid. Uurime erinevaid ussitõrje skeeme (individuaalsus, tõrjevahendid, sagedus) ja räägime siseparasiitide laboratoorsest diagnoosimisest (võimalusel mikroskopeerime roojaproovi).

Loengu algus kell 18:00. Osalustasu 8 ¤.

Loengule saab registreeruda SIIN

3. Koerte välisparasiidid – (11.04.17 - teisipäev)(Henri Siimon - loomaarst)

Loengus käsitleme Eestis levinud välisparasiitide elutsükleid ja nende poolt edasikanduvaid haiguseid. Räägime välisparasiiditõrje vajalikkusest kodus ja reisil.

Loengu algus kell 18:00. Osalustasu 8 ¤.

Loengule saab registreeruda SIIN

4.Sportkoerte toitumine – kirjanduspõhine/teaduspõhine ülevaade (20.05.17 – laupäev) (Liisa Siimon – loomaarst)

Loengus käsitleme koerte toitumise ABC (energia, makro-ja mikrotoitained) ja uurime sportkoerte söötmise erisusi.

Loengu algus kell 11:00. Osalustasu 8 ¤.

Loengule saab registreeruda SIIN

Kevad, päike, sulanud lumi, seiklused ning siseparasiidid, kirbud, puugid, sääsed (0)

tervis koolitus,
Postitas Margit @ 31.03.2016 23:21, muudeti 27.11.2016 23:04.

Teadmistega on võimalik palju haigusi ennetada. Seetõttu korraldame 22. aprillil 2016 seminari nii uutele kui ka kogenud koerteomanikele, kus käsitleme koerte peamisi parasitaarhaigusi ning välisparasiitidega levivaid haigusi. Foto: @VIRBAC

Arutame seminaril:

  • Põgusalt parasiitide elutsüklitest ning nendesse nakatumise võimalustest
  • Parasiitidega edasikanduvatest haigustest ning sümptomid, mis nendega kaasnevad
  • Teatud välisparasiitide levikupiirkondadest – tähtis just lemmikutega reisivatele omanikele
  • Parasitaarhaiguste ennetamisest – kui tihti ja millal

Uutele koeraomanikele näitame, kuidas doseerida ja manustada ussi-, kirbu ja puugirohtu ning vastame juba kogenud loomaomanike küsimustele, mis on tekkinud. Rohtude doseerimine on näitlik ja ravimeid koertele kohapeal ei manustata (spot-on pipetis kasutame vett). Iga loengul osaleja saab kaasa kirbu/puugi- ja siseparasiiditõrje päeviku.

Lektor: loomaarst Henri Siimon

Seminari algus kell 18.00.

Seminar kestab 2 tundi.

Registreeruda saab SIIN.

Osalustasu 5.00 EUR

Tüütud kirbud on sügisese niiske ja sooja ilmaga taas liikvele läinud (0)

tervis
Postitas Margit @ 07.09.2012 23:57, muudeti 07.09.2012 23:57.

Ctenocephalides-canis

Augustis saavutab kirbuhooaeg haripunkti. Kirbutõrjega peaks alustama mais ja seda tuleks teha aasta läbi.

„Kirp. See on kirp. Pole vähematki kahtlust,” tõstab loomatohter pea luubi kohalt. Peen sülekoeraga proua tema vastas kahvatub ja punastab vaheldumisi: „Pole võimalik, doktor… Minu koer, meie maja...” Tal ei jätku sõnu väljendamaks oma nördimust arsti öeldu üle. „Meie koeral ja veel kirbud! No kuulge! Ega siin pole tegemist mingi suvalise külakrantsiga.”Selliseid stseene võib lähiajal ette tulla nii mõneski kliinikus. August ja september on kirpude meelisaeg. Piisavalt soe ja niiske, loomad liiguvad palju väljas. Kirpude „restoranide” valik on rikkalik. Tahad musta või valget koera? Kuidas oleks siledakarvalisega, nii jõuaks kiiremini toidulauani? Või meeldiks end hoopis kohevatesse karvadesse peita? Või eelistad hoopis kassi, oravat, siili või mõnd lindu? Jätkub igale maitsele. Ja krantsi ning tõukoera veri mekib ühtviisi hea.

Loe edasi Eesti Päevalehe artiklit

Kennelköha (0)

tervis
Postitas Piret @ 24.11.2009 23:10, muudeti 25.11.2009 12:03.

Sügise külma ja niiskusega on saabunud järjekordselt koerte sekka piisknakkuse teel leviv haigus kennelköha. Viirus on väga kergesti leviv ja nakkav, piisab vaid viirust kandva koeraga ühes ruumis olla või haige koera väljaheidet nuusutada.

Siin on natuke rohkme infot sellest, mis on kennelköha, kuidas seda ära tunda ja mis sellega ette võtta.

 

Kuidas vaktsineerida koera? (0)

tervis
Postitas Martti @ 04.02.2008 20:33, muudeti 04.02.2008 22:21.

 Esmane soovitus on, et kõik koerad ja kassid peaksid olema vaktsineeritud. See ei kaitse mitte ainult looma, vaid loob ka nn karjaimmuunsuse, mis vähendab võimalikke haiguspuhanguid.
Samas ei tohi vaktsineerida tarbetult. Põhivaktsiine ei peaks manustama sagedamini, kui iga kolme aasta tagant pärast seda, kui loom on saanud buustervaktsiini (kordusvaktsiini) 12 kuud pärast kutsikaea vaktsineerimisseeria viimast vaktsineerimist. Erandiks on vaktsineerimine marutaudi vastu, mida Eestis tuleb teha igal aastal.

Põhivaktsiinid

Põhivaktsiine peaksid saama kõik koerad ja kassid vaatamata oludele. Need vaktsiinid kaitsevad loomi tõsiste, eluohtlike haiguste eest, mis on üle maailma levinud.

Nendeks on koerte katku (CDV), koerte adenoviiruse (CAV) ja koerte parvoviiruse (CPV) vastased vaktsiinid.

Edasi loe väikeloomade vaktsineerimise kohta loomaarstide portaalist.

Kui saabub talv (0)

tervis
Postitas Piret @ 02.01.2008 17:23, muudeti 02.01.2008 17:58.

Kui saabuvad talveilmad (alla - 15C), siis pea meeles:

  • Võta oma parim sõber/pereliige enda seltsi külmadel ilmade ajal.
  • Kanna hoolt, et koeral oleks kindlasti koht kuhu sooja minna. Õuekoeral peaks olema kas kuut või varjualune, millel on maas kas põhk, hein või lambavill (need hoiavad kõige paremini sooja).
  • Koerad kes ei ela õues ei tohiks alla -20C üle 1,5 tunni õues järjest olla
  • Lõika koera käpapatjade all olevad pikad karvad ära, need karvad kipuvad lumega koos jäätuma ning tekitavad koerale vaegusi.
  • Hoolitse koera käpapatjade eest, et need ei külmuks ja ei saaks kahjustada. Koera käpapadjad on koerale sama tähtsad kui sinul jalad - nad peavad teda kandma terve elu.
  • Kanna hoolt, et koeral oleks joogiks värske vesi ja see ei oleks külmunud.
  • Õues elavale koerale on soovitav anda talvel süüa natuke rohkem valku ja süsiveskuid sisaldavat toitu - koer põletab külmaga rohkem energiat.

Palju koerust Uuel Aastal!

Uudiste arhiiv

2017: Sep Juu Apr Mär Vee Jaa

2016: Det Nov Sep Juu Mai Mär

2015: Det Nov Sep Aug Juu Juu Mai Apr Mär Vee Jaa

2014: Det Nov Okt Sep Aug Juu Mai Apr Mär Vee Jaa

2013: Det Nov Okt Aug Juu Juu Mai Apr Mär Vee Jaa

2012: Det Nov Okt Sep Aug Juu Mai Apr Mär Vee Jaa

2011: Det Nov Okt Sep Aug Juu Juu Mai Apr Mär Vee Jaa

2010: Det Nov Okt Sep Aug Juu Juu Mai Apr Mär Vee Jaa

2009: Det Nov Okt Sep Aug Juu Juu Mai Apr Mär Vee Jaa

2008: Det Nov Okt Sep Aug Juu Juu Mai Apr Mär Vee Jaa

2007: Det Nov Okt Sep

Uudiste märksõnad

Pilt ja video

Kevadkoerus Saustinõmmel 17.05.2015
Väikeste koerte kutsikakooli lõpupilte.
Koerus Stroomi parkmetsas 15.05.2011
Kutsikakooli väikeste koerte gruppide pilte
Väikeste koerte kutsikakooli videod
Sügiskoerus 2009 Margiti kaamera läbi
Sügiskoerus 2009 Marina kaamera läbi
Talvekoerus 2009 Margiti pildid
Tavekoerus 2009
Sügiskoerus 2008
Vaata kõiki

 


Creative Commons License Kodulehel olevaid materjale on lubatud kasutada mittekommertsiaalsetel eesmärkidel tingimusel, et on ära toodud viide allikale.